Tekstiloendur: märgid, sõnad, normlehed, SEO ja tudengid
Kirjutamine ei ole ainult loovus, see on sageli puhas matemaatika. Olenemata sellest, kas olete copywriter, kes peab mahtuma Google’i pealkirja, tudeng, kes võitleb lõputöö miinimummahuga, või tõlkija, kes hindab tellimust, on küsimus alati sama: “Kui pikk see on?”
Tavalistes tekstiredaktorites (Word, Google Docs) on küll põhilised statistikad olemas, kuid need on sageli aeglased, menüüdesse peidetud ega suuda ümber arvestada erinevaid normlehekülje standardeid, mida Euroopas kasutatakse. Meie nutikas tekstiloendur lahendab kõik ühes kohas, koheselt ja turvaliselt teie brauseris.
Kultuurisõda: Märgid vs. Sõnad vs. Normleheküljed
Kas teadsid, et teksti pikkust mõõdetakse erinevates maailma nurkades täiesti erinevalt? Meie tööriist näitab teile korraga kõiki kolme peamist mõõdikut, et te rahvusvahelises keskkonnas eksiteele ei satuks.
1. Kesk-Euroopa: “Normlehekülje” kuningriik (CZ, SK, PL)
Tšehhi Vabariigis ja Slovakias on tekstide arveldamise standardiks normlehekülg (NL).
- Definitsioon: 1 NL = 1800 märki koos tühikutega.
- Päritolu: Ajalooliselt pärineb mehaanilisest kirjutusmasinast. Standardlehel oli 30 rida ja igal real 60 lööki ($30 \times 60 = 1800$).
- Kasutus: Riigiasutused, kohtutõlked, kirjastused, ajakirjandus ja ülikoolitööd.
- Keerukus: Olge ettevaatlik Microsoft Wordiga! See suudab küll kuvada märkide arvu, kuid lehekülgede arvu näitab see füüsilise paigutuse järgi paberil (fondi suurus, veerised), mitte normlehekülgede järgi. Meie vidin arvutab teile täpsed normleheküljed.
2. Saksakeelsed riigid: “Die Normseite” (DE, AT)
Kui kirjutate Saksa kliendile või Saksa ajalehele, võite kokku puutuda teistsuguse standardiga.
- Definitsioon: Sageli arvestatakse 1500 märgiga (mõnikord 1650).
- Põhjus: Saksa keeles on pikemad sõnad, kuid ajakirjanduses ja sisuloome puhul arvestatakse sageli nn “puhta tekstiga” ilma tühikuteta või kasutatakse teistsugust tüpograafilist standardit käsikirjade jaoks.
- Meie tööriist: Statistika jaotises näete seda ümberarvestust ka tähistuse NL (DE/Meedia) all.
3. Anglosaksi maailm: Sõna on seadus (USA, UK)
Inglise keeles ei mängita märkide ega normlehekülgedega peaaegu üldse. Kõik loetakse sõnade (Word Count) järgi.
- “Lehekülje” definitsioon: Akadeemilises keskkonnas (esseed, referaadid) eeldatakse tavaliselt, et üks A4 lehekülg (font Times New Roman 12, reavahe 2.0 - double spaced) sisaldab umbes 250 sõna. Ühekordse reavahe korral on see umbes 500 sõna.
- Miks: Inglise keeles on lühikesed sõnad ja kindlam grammatiline struktuur. Sõnade arv annab parema ettekujutuse infotihedusest kui märkide arv.
Juhend tudengitele: Bakalaureuse- ja magistritööd
Tudengid on sageli segaduses ülesannetega nagu “Töö maht min. 30 lehekülge”. Kas selle all mõeldakse füüsilisi lehekülgi või normlehekülgi?
99% juhtudest nõuavad ülikoolide juhendid normlehekülgi. Kui kirjutate teksti suure fondiga ja hiiglaslike veeristega, täidate küll 50 paberilehte, kuid märkideks ümber arvestades (1800 lehekülje kohta) võite läbi kukkuda.
Lõputööde tavalised mahud:
- Bakalaureusetöö: 30–50 normlehekülge (umbes 54 000 – 90 000 märki).
- Magistritöö: 60–80 normlehekülge (umbes 108 000 – 144 000 märki).
- Doktoritöö: 100+ normlehekülge.
Nõuanne: Kopeerige oma tekst alati meie loendurisse enne esitamist, et olla kindel, et täidate minimaalse märkide arvu, sh tühikud.
SEO ja sotsiaalmeedia 2025. aastal: Iga märk loeb
Turundajate jaoks ei ole märkide lugemine vaba aja tegevus, vaid vajadus. Algoritmid ja mobiiliekraanid on armutud.
Google SERP (Otsingutulemused)
Google tegelikult ei loe märke, vaid mõõdab teksti laiust pikslites. Kuid märkide lugemine on parim ligikaudne hinnang.
- Meta Title (Pealkiri): Ideaaljuhul 55–60 märki. Pikema teksti Google “lõikab ära” ja asendab kolme punktiga (…), mis vähendab klikkimise määra (CTR).
- Meta Description (Kirjeldus): Ideaaljuhul 150–160 märki. Siin on teil ruumi “kutse tegevusele” (call to action) jaoks.
Reeturlikud SMS-sõnumid ja diakriitikud
Kas plaanite SMS-kampaaniat? Siin on suur lõks.
- Standardne SMS on 160 märki.
- TÄHELEPANU: Niipea, kui kasutate ühtegi diakriitikut (täpitähte või koma, nt “ä”, “ö”, “õ”, “ü”) või emotikoni, lülitub sõnumi kodeering 7-bitiselt 16-bitisele (Unicode).
- Sel hetkel lüheneb ühe SMS-i piir vaid 70 märgini!
- Meie tööriist näitab teile koheselt pikkust, nii et näete, kas tasub täpitähed ära jätta.
Tekstipuhastaja: Funktsioon, millesse armute
Teate seda: kopeerite teksti PDF-dokumendist või e-kirjast redaktorisse ja tulemus on katastroof.
- Katkised read lausete keskel.
- Topelt- või kolmekordsed tühikud sõnade vahel.
- Kummalised tühikud lõikude alguses.
Käsitsi kustutamise asemel kasutage meie nuppu “Puhasta tühikud”.
- Eemaldab mitmekordsed tühikud: Muudab
sõna sõnasõna sõnaks. - Ühtlustab reavahed: Eemaldab üleliigsed tühjad read, kuid säilitab lõikude struktuuri.
- Trimmimine: Lõikab ära tühjad märgid teksti algusest ja lõpust.
See funktsioon on hindamatu toimetajatele ja tudengitele, kes tsiteerivad lõike teaduslikest PDF-artiklitest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas normlehekülje hinda arvestatakse ka tühikud?
Jah, kindlasti. Tõlkijad ja copywriterid Tšehhis/Slovakias arvestavad normlehekülje hinda koos tühikutega. Tühik on klaviatuuril samasugune klahvivajutus nagu iga teine ja on teksti arusaadavuse seisukohalt hädavajalik. Ilma tühikuteta ei annaks tekst mõtet. Tekst ilma tühikuteta moodustab umbes 85% tühikutega teksti pikkusest.Kuidas arvutatakse "Lugemisaeg"?
Meie algoritm põhineb teaduslikel uuringutel vaikse lugemise kiiruse (Silent Reading Rate) kohta. Keskmine täiskasvanu loeb umbes 200 kuni 250 sõna minutis. Meie vidin kasutab konservatiivset keskmist 225 sõna/min. Kui loete teksti valjusti (nt taskuhäälinguks või helindamiseks), arvestage pigem 130–150 sõnaga minutis.Mida loetakse üheks sõnaks?
Meie algoritm loeb sõnaks iga märkide kogumi, mis on eraldatud "tühimärgiga" (tühik, tabeldus, reavahetus).- "e-post" = 1 sõna
- "Tallinn 1" = 2 sõna
- "nii-öelda" = 1 sõna